"Welcome to House of Fraser"
Täna oli siis nö esimene tööpäev laos House of Fraser. Kohal pidime seal olema pool 8 aga meie jõudsime natukene 7 läbi, sest takso sõitis tõesti kiiresti ja kusjuures odavad taksod on siin ka.
Ootasime natukene aega väravate taga ning kui inimesi juba rohkem oli kogunenud, liikusime sisse. Koheselt pidime oma turvavestid selga tõmbama ja let's go. Kuuleme siis, et keegi juba kisab midagi väravate juurest. Saime aru niipalju, et peame kõndima aia äärest. Okei. Liikusime majja sisse, registreerisime ja edasi sööklasse ootama. Natukese aja pärast tuli üks manager sisse ning küsis nimesid. Leidsin meid nimekirjast ülesse ning kohe jäi mulle silma, et mingi väga imelik tekst oli Priidu ja Timo nime taga. Priit ise arvas, et ju on mingi jama sellega, et eile agentuuri kõne vastu ei võtnud, kuid paanikaks polnud nagu põhjust. Ikka juhtub ju. Tuleb see samune manager uuesti, kutsub Priidu ja Timo endaga kaasa ning siis sain ma rabanduse. Nad pidid koju minema. Mul hakkas seest kõik värisema. Ei tahtnud üksi jääda, nutt ka tuli peaagu kurku hirmust aga ma sisendasin endale, et saan hakkama.
Esimese asjana pidime ülejäänud grupiga minema loengusaali, kus tehti meile kolm loengut. Järgmise närvivapustuse äärele viis mind uudis, et peale loengud tuleb kolm testi. Kui testid läbid, saad töö, kui ei, siis nägemist. Kaks esimest testi olid enamvähem labased aga kolmas tõmbas mind juba krampi. Ei kujuta ette ka kuidas ma tolle ära tegin aga igatahes testidest ma läbi sain ja töö on pm olemas. Nüüd on vaja oodata vaid agentuuri kõne.
Lao süsteemid on iseenesest haiged. Mitteühtegi firma asja kanda EI TOHI. Aluspesu Calvin Klein'i oma on, kohe, jalast ja töötad ilma aluspesuta. Nii on iga asjaga. Töö territooriumile oma O'Neali jopega minna ei tohi, jääd ilma. Kõik kotid kontrollitakse üle, et mingeid firma prille või kosmeetikat sees poleks. See on nii ulme, et te ei kujuta ette ka. See ladu üldse on nii kuradima suur ja alguses segadust tekitav aga ma usun, et tulen toime. Üks mustanahaline onu hakkas ka minuga seal suhtlema ja tuli välja, et ta on siin kohalik landlord ja pakkus mulle uusi ruume kuhu elama minna ja andis isegi teiste agentuuride nimesid ja numbreid, kui praegune mulle raskeks osutub. Niiet kes tahab Eestist siia tulla, tulge : D Tööd saate, kodu ka : D Three childrens will help you : D
Kokkuvõtteks polnudki asi nii hull, veits jobuna ma end tundsin seal teiste küsijate ja teadjate seas. Nüüd on aga hea kodus olla, kuid ma ei taha teada mis tunne mul on sinna paari päeva pärast jälle üksi tagasi minna. Niisiis, welcome to House of Fraser.
Täna oli siis nö esimene tööpäev laos House of Fraser. Kohal pidime seal olema pool 8 aga meie jõudsime natukene 7 läbi, sest takso sõitis tõesti kiiresti ja kusjuures odavad taksod on siin ka.
Ootasime natukene aega väravate taga ning kui inimesi juba rohkem oli kogunenud, liikusime sisse. Koheselt pidime oma turvavestid selga tõmbama ja let's go. Kuuleme siis, et keegi juba kisab midagi väravate juurest. Saime aru niipalju, et peame kõndima aia äärest. Okei. Liikusime majja sisse, registreerisime ja edasi sööklasse ootama. Natukese aja pärast tuli üks manager sisse ning küsis nimesid. Leidsin meid nimekirjast ülesse ning kohe jäi mulle silma, et mingi väga imelik tekst oli Priidu ja Timo nime taga. Priit ise arvas, et ju on mingi jama sellega, et eile agentuuri kõne vastu ei võtnud, kuid paanikaks polnud nagu põhjust. Ikka juhtub ju. Tuleb see samune manager uuesti, kutsub Priidu ja Timo endaga kaasa ning siis sain ma rabanduse. Nad pidid koju minema. Mul hakkas seest kõik värisema. Ei tahtnud üksi jääda, nutt ka tuli peaagu kurku hirmust aga ma sisendasin endale, et saan hakkama.
Esimese asjana pidime ülejäänud grupiga minema loengusaali, kus tehti meile kolm loengut. Järgmise närvivapustuse äärele viis mind uudis, et peale loengud tuleb kolm testi. Kui testid läbid, saad töö, kui ei, siis nägemist. Kaks esimest testi olid enamvähem labased aga kolmas tõmbas mind juba krampi. Ei kujuta ette ka kuidas ma tolle ära tegin aga igatahes testidest ma läbi sain ja töö on pm olemas. Nüüd on vaja oodata vaid agentuuri kõne.
Lao süsteemid on iseenesest haiged. Mitteühtegi firma asja kanda EI TOHI. Aluspesu Calvin Klein'i oma on, kohe, jalast ja töötad ilma aluspesuta. Nii on iga asjaga. Töö territooriumile oma O'Neali jopega minna ei tohi, jääd ilma. Kõik kotid kontrollitakse üle, et mingeid firma prille või kosmeetikat sees poleks. See on nii ulme, et te ei kujuta ette ka. See ladu üldse on nii kuradima suur ja alguses segadust tekitav aga ma usun, et tulen toime. Üks mustanahaline onu hakkas ka minuga seal suhtlema ja tuli välja, et ta on siin kohalik landlord ja pakkus mulle uusi ruume kuhu elama minna ja andis isegi teiste agentuuride nimesid ja numbreid, kui praegune mulle raskeks osutub. Niiet kes tahab Eestist siia tulla, tulge : D Tööd saate, kodu ka : D Three childrens will help you : D
Kokkuvõtteks polnudki asi nii hull, veits jobuna ma end tundsin seal teiste küsijate ja teadjate seas. Nüüd on aga hea kodus olla, kuid ma ei taha teada mis tunne mul on sinna paari päeva pärast jälle üksi tagasi minna. Niisiis, welcome to House of Fraser.
2 comments:
HAHA, three childrens will help you :D:D
tahad tulla? :D
Post a Comment