"Don't let the bastards get you down"
Imesid võib juhtuda. Imesid ju juhtubki. Küll üleöö hakkab keegi kõndima, saab nägemise tagasi või mida iganes, kuid nagu agasid leidub alati siis on aga ka siin peidus. Imesid juhtub seoses kõigega välja arvatud seal, kus mängu tuleb raha.
Paar päeva tagasi leidsime Gumtree'st kuulutuse, reageerisime sellele ja saime liiga uskumatu pakkumise. Korter kesklinna lähedal, kaks magamistuba, elutuba, täis varustuses köök, vannituba, mööbel sees, internet, kõik tehnika ja nii edasi ja nii edasi. See korter oli suuremat sõna väärt kui luksus ja kuu rent vaid 500 naela ALL bills included. Nagu tüüp ütles: "I m interested in finding someone clean who can take care of this house more then getting money from renting it if you know what I mean." Mees, kes sellist võimalust meile pakkus oli väidetavalt Taanist pärit ja käskis meil minna Western Union'i, seejärel kanda raha ühelt kontolt teisele ehk siis näiteks minu omalt Priidu omale ning saada tšekk tõestamaks, et meil oleks talle raha olemas. Tundus nagu lihtne ja loogiline aga milleks siukest jama vaja? Selleks, et vältida tema mõttetut aja ja raha raiskamist Bristolisse tulekuks. Okei. Me olime juba hullult ekstaasis ja kraapisime raha igast taskust kokku ja palusime, et kõik oleks reaalne. Sellel samal õhtul kui Priiduga vannitoas hambaid pesime tulid jutuks nuustikud, mida suures õnneshoos Võrust Magaziinist ostime, sest need nii ilusad ja nunnut värvi olid, aga mis juba peale esimest pesukorda laiali lagunesid. Samal hetkel lendas mulle nagu märguandena pähe kunagi emme öeldud lause :" Ilu ohvriks ei tasu langeda". See lause aga omakorda rammis mõtteid meie uskumatult heast korterist - ilu ohvriks ei tohi langeda! Ei tahtnud nii uskuda, lihtsalt ei tahtnud ja me matsime need imelikud tunded maha.
Järgmisel päeval kui poisid poodi läksid ja Tony koju tuli, kutsusin ta ülesse tuppa ja näitasin talle kirju ja seletasin asjaolu. Ta pistis kohe kisama:" It's fucking insane. If it's true, get it, but i don't believe it, too good to be true." Läks natukene aega mööda ja ta käskis mul jalanõud jalga panna. Läksime siis mööda Bristolit rändama ja käisime kõigides agentuurides ja erinevate inimeste juures välja selgitamaks kas selline asi saab olla võimalik. Ühed külapoe tädid olid kõige targemad. Nende tuttavaga oli juhtunud sama asi, e
t ulim pakkumine, Western Union ja lõpuks ei raha ei kodu. Bells ringing. Õhtu lõppeski meil politseijaoskonnas kus kirjutasime avalduse ja andsime pätionu andmed ning edasi pidid nad juba ise midagi ette võtma. Poleks Tony minuga viitsinud uurimas käia oleks me vb praegu kodutumad kui siinsed kodutud.
Tony on üldse lahe tegelane. Ta on Uus-Meremaalt pärit ning endine DJ. Esimestel päevadel kuulas meiega siin vanu 90ndate hitte ning laulis meiega Vengaboy'se ja Spicegirls'e ja bailandosid. Põhimõtteliselt iga õhtu joob ta viina red bulliga, sest tema arvates on see parim maailmas ja peale mõnda kokteili räägib ta meid surnuks : D Vahel on see lahe aga vahel väga tüütu. Mainimata ei saa ka jätta, et menüü koosneb tal ainult pizzast ja kanast ja friikartulitest. Üks päev mõõtsime köögis isegi kõhu suurust ja ta ütles, et ma olen algaja tema kõrval : D
Ja appi mida meie silmad nägema pidid. Kiikusime Timoga pargis kui Priit pangas asju ajas ja siis üks ema tuleb lapsega ja laps oli tal JALUTUSRIHMA OTSAS. Ma kujutan ette, et me võisime teda vaadata ja VÄGA imeliku näoga aga seevastu vaatas tema meid sellise näoga, et "miks te vaatate mind nagu ma midagi valesti teeks?" Teistel vanematel lapsed jooksid pargis, lasid liugu, ronisid turnikatel ja tal oli laps nagu koer, kes sai vaid rihma ulatuses joosta. See oli nii jube. Need emad ja lapsed on meil siin üldse viimasel ajal täiega teemas olnud ja täna oli mul isegi päris naljakas uni. Ma ootasin beebit ja kõik ütlesid, et kui laps juba olemas on siis peab ta ära ka sünnitama. Laps oli minu kõhus aga kui sünnitama läksin, siis kõigepealt tuli ta nagu Priidu seest välja ja vulpsas minu sisse ja siis mina lõpuks sünnitasin ta täiesti ära. Meid pandi haiglas nagu üksteisele vastu hargutama? : D Igatahes kui laps käes oli, siis ta oli niii ilus. Ausalt, kõige ilusam laps. Hästi suurte läikivate roheliste silmadega ja tumedate lokkidega. Kusjuures ta ei jonninud ka vaid ainult naeris. Järgmine hetk olime Priidu pool ja ta emme oli mingit häst vürtsist punast kastet teinud. Mulle meeldis ja sõin isuga ja siis Priidu issi ütles, et on küll õige tüdruk kui see kaste meeldib : D : D : D hommikul olime kõik sellistes naerukates kui unenäost rääkisin. Igatahes unenägude seletaja ütles, et lapse unes nägemine tähendab õnne ja rõõmu, kuid kõige värskemad uudised nii meie jaoks ja paanikat tekitavad raudselt teie jaoks nii õnne toovad küll pole. Meie nö kindlat kodu, kuhu pidime järgmine esmaspäev sisse kolima, pole enam : D niiet oleme alguses tagasi : D Okei ja, meil on olemas pangakonto, raamatukogu kaart ja see reede tuleb juba National Insurance Number'i intervjuu aga siiski me oleme alguses tagasi. Nuta või naera, ma ei tea. Nüüd hakkavad härjad jälle kaevama? : D Ma kujutan ette, et tuumani kaevame nüüd küll välja. Samas paanikaks pole põhjust, raha veel natukene on ja paar päeva aega ka enne Tony juurest välja kolimist. Ootame nüüd emmede draamat täis kõnesid : D
Ongi aeg jälle tegutsema hakata, sest viimasel ajal olemegi nagu turistid olnud ja kirikud, katedraale, muuseume avastanud. Kusjuures need on ülivinged ja oleme ühtsel meelel kindlad, et õpetaja Suumann oleks lolliks siin läinud. Kõik need nikerdised ja ristikheina motiivid ja roosaknad ja kõikkõik.
Muuseumis nägime päris muumiat ja isegi ühte laipa, aga teda ei lastud kauem vaadata kui minut. Kõik võimalikud kivimid olid seal ja üks tiigri topis meeldis mulle nii palju, et tekkis endal isu olla suur kiisu suurte pehmete käppadega : D Muuseumit me korralikult läbi käia ei jõudnud, sest sulgemise aeg tuli ruttu aga võibolla teeme täieliku ringi sellele juba homme kui tähtsamad asjad oleme korda ajanud.
Kõige rohkem vihale ajab siin see, et kusagil pole kirjas lahtiolekuaegu või isegi kui on, siis on need valed. Täna läksime raamatukokku lootuses printida CV'sid välja aga nii kui sinna jõudsime hakati pm inimesi välja ajama. Kiiruga haarasin paar raamatut ka, sest ma polnud nõus enam tühjade kätega lahkuma. Ühe raamatu taga kaanel on kirjas lause :" Crack the sun open and paint your face with its yolk," ja Priit küsib selle peale:" Mis see yolk on?" ning Timps nii tuimalt vastab:" Mingi päikese pauk või midagi." APPI :'D Nende jutu peale võib tõesti vahel püksid märjaks teha. Täpselt nagu halloweeni kostüümijahile minnes lendas pärl:" Mul tunne, et meil polegi neid halloweeni kostüüme vajagi." Kõik sellepärast, et meil on värvilised joped ja põhimõtteliselt enamus ajast oleme tähelepanu keskpunktis ja inimesed jõllitavad meid ammulisui. Siin väga nagu värve pole jah ja vb tundume neile liiga värvipommiklounid.
Poole kodutee pealt leidsime ühe poekäru, millega natukene trikitasime : D Vabal ajal keerutab poistel üldse ära, küll nad tellivad endale telefoni strippivaid naisi ja arvutisse mänge ja siis häälitsevad ka nagu loomad. "Niähh!"
Eile saime paki ka kätte, mis emmed saatsid. Kui Tony kastiga kööki tuli siis terve maja sõna otseses mõttes oli vorstilõhna nii paksult täis, et vastik hakkas aga siiski NII HEA OLI SÜÜA EESTI KOMMI JA LEIBA!!! Emmed on ikka inglid : ) Täna mõtlesime, et peaksime söömise graafiku koostama, sest me oleme nagu kolm kiskjat ja siis saab ühe õhtuga kõik kraam otsa. Ühe meganämma maitseavastuse ka tegime - röstsai, maapähklivõi ja moos ::
Nagu eile õhtulgi mängisime poole ööni arvutimänge siis täna on vist sama saatus, sest poisid juba mängivad all rallimängu.
Kui vahepeal oli lootust, et Raj pole gei, siis ta ikkagi on gei ja seda kohe tõestusega : D
Imesid ootama jäädes ja head ööd soovides!
Paar päeva tagasi leidsime Gumtree'st kuulutuse, reageerisime sellele ja saime liiga uskumatu pakkumise. Korter kesklinna lähedal, kaks magamistuba, elutuba, täis varustuses köök, vannituba, mööbel sees, internet, kõik tehnika ja nii edasi ja nii edasi. See korter oli suuremat sõna väärt kui luksus ja kuu rent vaid 500 naela ALL bills included. Nagu tüüp ütles: "I m interested in finding someone clean who can take care of this house more then getting money from renting it if you know what I mean." Mees, kes sellist võimalust meile pakkus oli väidetavalt Taanist pärit ja käskis meil minna Western Union'i, seejärel kanda raha ühelt kontolt teisele ehk siis näiteks minu omalt Priidu omale ning saada tšekk tõestamaks, et meil oleks talle raha olemas. Tundus nagu lihtne ja loogiline aga milleks siukest jama vaja? Selleks, et vältida tema mõttetut aja ja raha raiskamist Bristolisse tulekuks. Okei. Me olime juba hullult ekstaasis ja kraapisime raha igast taskust kokku ja palusime, et kõik oleks reaalne. Sellel samal õhtul kui Priiduga vannitoas hambaid pesime tulid jutuks nuustikud, mida suures õnneshoos Võrust Magaziinist ostime, sest need nii ilusad ja nunnut värvi olid, aga mis juba peale esimest pesukorda laiali lagunesid. Samal hetkel lendas mulle nagu märguandena pähe kunagi emme öeldud lause :" Ilu ohvriks ei tasu langeda". See lause aga omakorda rammis mõtteid meie uskumatult heast korterist - ilu ohvriks ei tohi langeda! Ei tahtnud nii uskuda, lihtsalt ei tahtnud ja me matsime need imelikud tunded maha.
Järgmisel päeval kui poisid poodi läksid ja Tony koju tuli, kutsusin ta ülesse tuppa ja näitasin talle kirju ja seletasin asjaolu. Ta pistis kohe kisama:" It's fucking insane. If it's true, get it, but i don't believe it, too good to be true." Läks natukene aega mööda ja ta käskis mul jalanõud jalga panna. Läksime siis mööda Bristolit rändama ja käisime kõigides agentuurides ja erinevate inimeste juures välja selgitamaks kas selline asi saab olla võimalik. Ühed külapoe tädid olid kõige targemad. Nende tuttavaga oli juhtunud sama asi, e
t ulim pakkumine, Western Union ja lõpuks ei raha ei kodu. Bells ringing. Õhtu lõppeski meil politseijaoskonnas kus kirjutasime avalduse ja andsime pätionu andmed ning edasi pidid nad juba ise midagi ette võtma. Poleks Tony minuga viitsinud uurimas käia oleks me vb praegu kodutumad kui siinsed kodutud.Tony on üldse lahe tegelane. Ta on Uus-Meremaalt pärit ning endine DJ. Esimestel päevadel kuulas meiega siin vanu 90ndate hitte ning laulis meiega Vengaboy'se ja Spicegirls'e ja bailandosid. Põhimõtteliselt iga õhtu joob ta viina red bulliga, sest tema arvates on see parim maailmas ja peale mõnda kokteili räägib ta meid surnuks : D Vahel on see lahe aga vahel väga tüütu. Mainimata ei saa ka jätta, et menüü koosneb tal ainult pizzast ja kanast ja friikartulitest. Üks päev mõõtsime köögis isegi kõhu suurust ja ta ütles, et ma olen algaja tema kõrval : D
Ja appi mida meie silmad nägema pidid. Kiikusime Timoga pargis kui Priit pangas asju ajas ja siis üks ema tuleb lapsega ja laps oli tal JALUTUSRIHMA OTSAS. Ma kujutan ette, et me võisime teda vaadata ja VÄGA imeliku näoga aga seevastu vaatas tema meid sellise näoga, et "miks te vaatate mind nagu ma midagi valesti teeks?" Teistel vanematel lapsed jooksid pargis, lasid liugu, ronisid turnikatel ja tal oli laps nagu koer, kes sai vaid rihma ulatuses joosta. See oli nii jube. Need emad ja lapsed on meil siin üldse viimasel ajal täiega teemas olnud ja täna oli mul isegi päris naljakas uni. Ma ootasin beebit ja kõik ütlesid, et kui laps juba olemas on siis peab ta ära ka sünnitama. Laps oli minu kõhus aga kui sünnitama läksin, siis kõigepealt tuli ta nagu Priidu seest välja ja vulpsas minu sisse ja siis mina lõpuks sünnitasin ta täiesti ära. Meid pandi haiglas nagu üksteisele vastu hargutama? : D Igatahes kui laps käes oli, siis ta oli niii ilus. Ausalt, kõige ilusam laps. Hästi suurte läikivate roheliste silmadega ja tumedate lokkidega. Kusjuures ta ei jonninud ka vaid ainult naeris. Järgmine hetk olime Priidu pool ja ta emme oli mingit häst vürtsist punast kastet teinud. Mulle meeldis ja sõin isuga ja siis Priidu issi ütles, et on küll õige tüdruk kui see kaste meeldib : D : D : D hommikul olime kõik sellistes naerukates kui unenäost rääkisin. Igatahes unenägude seletaja ütles, et lapse unes nägemine tähendab õnne ja rõõmu, kuid kõige värskemad uudised nii meie jaoks ja paanikat tekitavad raudselt teie jaoks nii õnne toovad küll pole. Meie nö kindlat kodu, kuhu pidime järgmine esmaspäev sisse kolima, pole enam : D niiet oleme alguses tagasi : D Okei ja, meil on olemas pangakonto, raamatukogu kaart ja see reede tuleb juba National Insurance Number'i intervjuu aga siiski me oleme alguses tagasi. Nuta või naera, ma ei tea. Nüüd hakkavad härjad jälle kaevama? : D Ma kujutan ette, et tuumani kaevame nüüd küll välja. Samas paanikaks pole põhjust, raha veel natukene on ja paar päeva aega ka enne Tony juurest välja kolimist. Ootame nüüd emmede draamat täis kõnesid : D
Ongi aeg jälle tegutsema hakata, sest viimasel ajal olemegi nagu turistid olnud ja kirikud, katedraale, muuseume avastanud. Kusjuures need on ülivinged ja oleme ühtsel meelel kindlad, et õpetaja Suumann oleks lolliks siin läinud. Kõik need nikerdised ja ristikheina motiivid ja roosaknad ja kõikkõik.
Muuseumis nägime päris muumiat ja isegi ühte laipa, aga teda ei lastud kauem vaadata kui minut. Kõik võimalikud kivimid olid seal ja üks tiigri topis meeldis mulle nii palju, et tekkis endal isu olla suur kiisu suurte pehmete käppadega : D Muuseumit me korralikult läbi käia ei jõudnud, sest sulgemise aeg tuli ruttu aga võibolla teeme täieliku ringi sellele juba homme kui tähtsamad asjad oleme korda ajanud.
Kõige rohkem vihale ajab siin see, et kusagil pole kirjas lahtiolekuaegu või isegi kui on, siis on need valed. Täna läksime raamatukokku lootuses printida CV'sid välja aga nii kui sinna jõudsime hakati pm inimesi välja ajama. Kiiruga haarasin paar raamatut ka, sest ma polnud nõus enam tühjade kätega lahkuma. Ühe raamatu taga kaanel on kirjas lause :" Crack the sun open and paint your face with its yolk," ja Priit küsib selle peale:" Mis see yolk on?" ning Timps nii tuimalt vastab:" Mingi päikese pauk või midagi." APPI :'D Nende jutu peale võib tõesti vahel püksid märjaks teha. Täpselt nagu halloweeni kostüümijahile minnes lendas pärl:" Mul tunne, et meil polegi neid halloweeni kostüüme vajagi." Kõik sellepärast, et meil on värvilised joped ja põhimõtteliselt enamus ajast oleme tähelepanu keskpunktis ja inimesed jõllitavad meid ammulisui. Siin väga nagu värve pole jah ja vb tundume neile liiga värvipommiklounid.
Poole kodutee pealt leidsime ühe poekäru, millega natukene trikitasime : D Vabal ajal keerutab poistel üldse ära, küll nad tellivad endale telefoni strippivaid naisi ja arvutisse mänge ja siis häälitsevad ka nagu loomad. "Niähh!"
Nagu eile õhtulgi mängisime poole ööni arvutimänge siis täna on vist sama saatus, sest poisid juba mängivad all rallimängu.
Kui vahepeal oli lootust, et Raj pole gei, siis ta ikkagi on gei ja seda kohe tõestusega : D
Imesid ootama jäädes ja head ööd soovides!
2 comments:
Ikka täiega lahe paistab teil seal olevat ning koguaeg on mida vaadata õues ja hoian teile ikka pöialt siin, et teil kõik õnnestuks :)
Hei lapsud!!!!!
Paanitsema ei hakka, olete juba suured ja mõistus peas. Muretseme aga küll.:)Meeldib, et ise olete optimistid ja rõõmsameelsed. Elukogemus teil missugune. Krissule tänud, et mõistus kodus ja suudab neid kahte jurajkat ohjes hoida. Teile igapäev mõeldes ja edu soovides!!!!!
Pipu empsu.
Post a Comment