"Ideal destination for anyone"
uhtelist odav koos kõikide maksudega. Võtta või jätta. Meie otsustasime jätta. Kes ei riski, see seapraadi ei söö.
Nüüd ei ole teha jäänud vaid muud kui saata sõnum neegripoisile ja ruumi pakkuvale tädile, sest enam pole aega ei kohtumiseks neegripoisiga ega ruumirentimiseks, vähemalt mitte siin linnas, mitte Bristolis. See koht on ilus küll aga sakib süsteemide poolest.
Kui kõik kisub nii valesti ja tekib mõte nagu hullemaks enam minna ei saaks, siis mingiks hetkeks seiskuks kui aeg ja lootusetuse tunne värvib maa mustaks. Uued sihid silme ees, uued lahendused võib öelda, et olemas, ilmuvad kusagilt välja märgid . Märgid, et midagi uut ei tasu veel proovima minna. Natuke pingutamist, vastu pidamist ja kannatust veel. Aga ei ...
Reedel, kui me nö juba teadsime, et korterit meil enam pole, käisime ikkagi National Insurance Numberi intervjuul. Minu aeg oli hommikul ja seega sain jälle olla esimene, kes midagi uut proovib nii, et teistel hiljem kergem oleks ja nad juba teaks mis ees ootab. Jõudsin Jobcenter'sse päris napilt ja ma võin öelda, et mu selja pealt jooksis oja alla ning enesetunne oli täiega jamps, sest ma kartsin, et võisin selle kiirustamise tõttu halvasti lõhnata : D Alati on nii, et kui ma endale tundun täiega nõmekas, siis leian inimesi enda juurde. Ehk minu nõmekas on teistele okei? Ei tea, aga igatahes kui ma seal Jobcenter's olin, tuli minu juurde üks neegripoiss. Ta tutvustas ennast ja uuris natuke minu kohta ka. Mõne aja pärast pakkus ta välja, et võiks mulle inglise keelt õpetada ja mina talle eesti keelt. No miks mitte aga selle minutkahelise vestluse katkestas minu intervjueerija. Mõne minuti pärast kui me siis nö intervjuud tegime, tuli see poiss sinna laua juurde, vabandas ja pani lauale kokkuvolditud paberi "Here is my number, call me sometime, okay, bye, see you" Kõik tädikesed minu ümber paisutasid silmi ja naersid ja hakkasid emmet mängima, et oioi viska see paber ära, neid poisse ei tasu usaldada. Minu intervjueerija vaatas siis mulle otsa ja ütles, et no arusaadav ka, kena neiu. Mark ja naljakas oli üheskoos. Vähemalt sai lustiga intervjuu tehtud ja see naine ju isegi ei teadnud kas Eesti Euroopa Liidus on : D ja te oleks pidanud nägema kuidas ta mu ID-kaarti uuris. Siiski esimene eestlane seal.
Mitu päeva kõnesid, kirju tubade ja korterite leidmiseks ning midagi ei paistnud isegi mitme mäe tagant. Nüüd viimasel hetkel tuleb meilile kiri ühelt naiselt, kes pakub tuba ja kuuüür sReedel, kui me nö juba teadsime, et korterit meil enam pole, käisime ikkagi National Insurance Numberi intervjuul. Minu aeg oli hommikul ja seega sain jälle olla esimene, kes midagi uut proovib nii, et teistel hiljem kergem oleks ja nad juba teaks mis ees ootab. Jõudsin Jobcenter'sse päris napilt ja ma võin öelda, et mu selja pealt jooksis oja alla ning enesetunne oli täiega jamps, sest ma kartsin, et võisin selle kiirustamise tõttu halvasti lõhnata : D Alati on nii, et kui ma endale tundun täiega nõmekas, siis leian inimesi enda juurde. Ehk minu nõmekas on teistele okei? Ei tea, aga igatahes kui ma seal Jobcenter's olin, tuli minu juurde üks neegripoiss. Ta tutvustas ennast ja uuris natuke minu kohta ka. Mõne aja pärast pakkus ta välja, et võiks mulle inglise keelt õpetada ja mina talle eesti keelt. No miks mitte aga selle minutkahelise vestluse katkestas minu intervjueerija. Mõne minuti pärast kui me siis nö intervjuud tegime, tuli see poiss sinna laua juurde, vabandas ja pani lauale kokkuvolditud paberi "Here is my number, call me sometime, okay, bye, see you" Kõik tädikesed minu ümber paisutasid silmi ja naersid ja hakkasid emmet mängima, et oioi viska see paber ära, neid poisse ei tasu usaldada. Minu intervjueerija vaatas siis mulle otsa ja ütles, et no arusaadav ka, kena neiu. Mark ja naljakas oli üheskoos. Vähemalt sai lustiga intervjuu tehtud ja see naine ju isegi ei teadnud kas Eesti Euroopa Liidus on : D ja te oleks pidanud nägema kuidas ta mu ID-kaarti uuris. Siiski esimene eestlane seal.
uhtelist odav koos kõikide maksudega. Võtta või jätta. Meie otsustasime jätta. Kes ei riski, see seapraadi ei söö.Nüüd ei ole teha jäänud vaid muud kui saata sõnum neegripoisile ja ruumi pakkuvale tädile, sest enam pole aega ei kohtumiseks neegripoisiga ega ruumirentimiseks, vähemalt mitte siin linnas, mitte Bristolis. See koht on ilus küll aga sakib süsteemide poolest.
... LONDON SIIT ME TULEME!
Londonisse me küll ei jää, seikleme seal paar päeva ja siis ootab meid uus linn nimega Milton Keynes, mis on pealinnast vaid tunnikese kaugusel rongisõidust.
Ja nii me kuivatame viimasel hetkel kuivamatuid sokke : D
Tsekkisime juba igaksjuhuks Londoni coachstationit ka, juhuks kui hostelit ei leia : D Oh ei! Ei taha, sest see on jubedam kui kõik need kokku kus me olnud oleme : D
Londonisse me küll ei jää, seikleme seal paar päeva ja siis ootab meid uus linn nimega Milton Keynes, mis on pealinnast vaid tunnikese kaugusel rongisõidust.
Ja nii me kuivatame viimasel hetkel kuivamatuid sokke : D
Tsekkisime juba igaksjuhuks Londoni coachstationit ka, juhuks kui hostelit ei leia : D Oh ei! Ei taha, sest see on jubedam kui kõik need kokku kus me olnud oleme : D
No comments:
Post a Comment