Ma olen niii väsinud ja mu jalad nii valutavad ning ma olen enam kui kindel, et täna ei tule kõrvitsatele nägude tegemisest vist midagi välja. Tähistame halloweeni hiljem järgi aga vähemalt saab vaheajale kena punkti panna.
Laupäeva varahommikul pikk bussisõit Tallinna. Muidugi jäin ma magama ning Tauri õlg pidi mu unehullusi taluma. Tallinnasse jõudes kohe Nokia kontsertimajja ja JJ-STREET BALTIC SESSION 2010! Let's get it started. Uuh, see oli võimas! Mulle meeldis, et seal oli õhtujuht, kes rääkis inglise keeles. Mulle meeldis, et seal lasti ainult head muusikat. Mulle meeldis, et seal oli nii palju lahedaid ja ilusaid inimesi. Mulle meeldis lava kujundus. Mulle meeldis, et see festival mulle mitmel korral külmavärinaid tekitas. Mulle meeldis, et mu lemmik Juukei vm võitis ja kui aus olla, siis kõik see 8 tundi meelelahtust meeldis mulle. Saime super kohad ka endale ning hoidsime neid tänu VIP sildile, mille miksisime oma nägemise järgi ära (pilte lisan siis kui kätte saan).
Peale sessioni liikusime Karli poole ja muidugi suutsime me ära eksida ning seda mitte ainult ühel korral. Sõime, jõime, lobisesime ja siis liikusime linna, et Hookah'sse minna. Mindud ju saigi aga kas me sinna jääda ka saime? Ei, sest kõik polnud täisealised ja see sakkis. Üks tarkur ütles seepeale, et kui juba Hookah'sse ei saa, siis Euroapteeki ma ei hakka proovimagi : D : D Läksime Tauriga siis Hollywood'i ning üllatusüllatus - pm ainult prod tantsijad olid kohal. Päris imelik hakkas seal olla, kuna nii tantsuoskamatu tunne tuli peale aga sellest saime üle ning tsillimine algas. Redbulli müüdi seal 45.- väike klaas ja kaks jääkuubikut sees : D Üks põhjus, miks Tartu on parem kui Tallinn - klubis on joogid külmemad ja odavamad ka. Teine põhjus - silma torkas see, et igalpool olid ainult vanad inimsed. Tartus ikka hea noor veri liikumas. Mitte, et mul vanemate inimeste vastu oleks midagi, aga jah. Igatahes, klubist väljudes poosetas pingil üks suur põrsakostüümis mees jube tuima näoga ja see pakkus nalja paljupalju : D Leidsime ühe kunstnike klubi ka. Pistsime korraks pead sisse ja näkku, ninna igalepoole paiskus metsik viirikilõhn. Õhku seal pm et polnudki ja muusikast ei hakka ma rääkimagi. Keerasime kohe otsa ringi.
Saime veelkord ära eksida ning meile see ainult meeldis, sest õige pidu seal autotee peal algas. Telefonist muusika käima ja laulu ning tantsuga iga samm sai tehtud. Niiiiiiiiii äge oli!
Lõpuks leidsime oma üheöö kodu ülesse ning siis algas öine segast panemine, sest und polnud kellegil peale ühel vetsupoti kõrval magajal : D Millised rebingud kõik õhtu jooksul läbi ei käinud, oioi :'D Magama läksin salli ja pusa ja villaste sokkidega, sest täiega külm oli ja tõmbasin nina veel salli sisse ka, sest üks lõhn kummitas mind, mis ei lasknud tudule jääda.
Hommikul alustas mölluuss vara külmkapi sulatamisega ning lõpuks ajas see kõik üles. WC põrand oli külm olnud, haha : D Ma tahaks tegelt kõigest rääkida, aga ma kardan, et pole luba ja ehk poleks see kõigeparem idee : D
Riided selga ja maanteele. Ees ootas Türi ja Raki. Kahtlaselt külm oli ning teeääres seismise rekord sai ka tehtud, aga see nkn Tauri pärast : D Päti välimusega ja paksu pöidlaga nagu ta on. Lõpuks nägime kauaoodatud suunatuld ja peale võttis lahe mees, kellega tee Tallinnas Mäole lendas ajas. Mäo-Paide tee pealt leidsime Tauriga kasepuu halu ning võtsime selle kaasa, et Rakile külakostiks viia. Natukene sai to viga ka, sest üks auto otsustas üle sõita me puust : ( Aga Raks oli vist päris õnnelik oma uue asjakese üle? : D
Türil käisime pitsat söömas ning ekslesime vanades majades ja hiljem otsisime Paidest Siimu üles, kes toast välja saamiseks luiskas oma tüdrukule, et läheb autorehve vahetama : D Sellised need tüübid on.
Kodutee oli aegade masendavam, aga samas naeru pidama ka ei saanud. Niisiis tahtsime ikka hääletada, aga nii ruttu läks pimedaks, külm hakkas ja kõik bussid kihutasid meist mööda ükskõik kui palju me neile ei lehvitanud oma Tartu sildiga. Olime kusagil imelikus väikses vaikses kohas. Otsustasime kõndima hakata ja üsna pea leidsime tsivilisatsiooni, kus peatusid ka bussid. Helistasin õele, et ta meile aegu vaataks ning üks oli tulemas 20 min pärast. Täpselt 20min pärast sõitis üks Tartu buss peatumata mööda ning me olime valmis SEBE'le juba sõimukõne tegema kui tuli teinegi buss, mis peatus ja me saime peale. APPPI :'D mis feil mul oli bussis. Msnis muutis Kärssu oma nime jutuajamise vahepeal ära ning ma pidasin teda uue nimega väga kellekski teiseks ning siis ta küsis:" Mis bussis teed?" vms ja ma vastasin :" Ütle nüüd, et sa oled ka kusagil siin ja ma ei näe sind." no HAHAHAHA. Vähe mul polnud mark, kui ära habasin, mis toimus. Päev ikka nii littis iga võimaliku nurga alt :D
Mu loogiline seletus sellele, et elu meid Võrru lubada ei tahtnud ongi see, et seal me olema ei pea. Aga praegu on küll kodus üllatavalt hea olla ja voodi on nii isuäratav. Headund!

In this room of darkness I ain't undercover 

Varavara hommik viis mind kolmapäeval Võrust otse Tartu Kärssu poole tudule. Õigemini me lihtsalt olime soojas teki all ja rääkisime maailmaasjadest. Nälg oli taaskord põhjus tänu millele me jalad alla saime. Nussasaiba ja nussasaiba ja nii väga mitu korda järjest, sest muud väga polnud. Teate ikka misasi saib on? :D

Inimese usaldusväärsus on tunduvalt suurem valuuta kui raha

Mõni aeg hiljem alustas Krässu korterisuurpuhastusega ning mina sukeldusin niikauaks raamatutesse. "Orgasmiraamatu" jõudsin läbi lugeda ning "Kvaliteediga naist" sirvida põnevamate kohtade pealt. Võibolla jääb mulje, et need umbe pornokirjandused, aga tegelikult ei. Väga asjalikud suhete ja ellusuhtumise koha pealt. Soovitaksin lugeda. Ma sain nagu haigelt motivatsiooni, et mida ja kuidas edasi teha. Üldse olin ma end väga leidmas ja õhtu jooksul süvenes mu arvamus sellest, et tean mida elult praegu tahan, veelgi rohkem.
Edasi läks meil päris hulluks ära. Tootsime lihtsalt selliseid teemasid ja panime paika päeva eesmärgid, mis kusjuures täidetud ka said : D
Õhtu ootus oli ilmselt suur. Meid ootas JJ ja CT. Ennem neid jõudsin ma muidugi mitu korda diivanile magama vajuda ja siis jälle hulluna üles ärgata. Aga, lõpuks. Riided selga ja linna poole sammud said seatud.
JJ'l on uus stuudio ja ma võtan oma sõnad tagasi sellesosas, et vana oli lahedam. Uus on ikka kövv. Ma nägin jälle neid inimesi, liikuvaid kehi ja ma tundsin kuidas mu keha rütmis tiksus ja jälle olin ma kaugele ära sõitnud. Naudinguprotsent oli 100+ . Paneb imestama, et kuidas viimaselajal mulle niipaljud asjad maavälist tunnet tekitavad. Paljud on vist vale öelda. Tekitavad just need asjad, mis on õiged minu jaoks. Järelikult jalutan oma õigel rajal.
Peale JJ'd liikusime kiiresti Elisa ja Kärssuga koju. Kuna Nik ja Roland pidid esinema CT battelil lubasin Niklile fänniplakati valmis kirjutada, millel seisab " Nik, ma olen sust rase!". Plaanid muutusid ning piirdusime sõnumitega " Go Nik!" ja " Will you marry me" : D

In to the middle the sound becomes a part of me

CT ees kohtasin Toomast aga juttu me väga rääkida ei jõudnud, kuna mõlemil oli kiire edasi liikumisega ja kahjuks erinevas suunas. Niisiis pidu. Meid oli niipalju koos, et ei mäletagi millal viimati rahvahulgaga koos sai tantsitud - mina, Krässu, Jüri, Elisa, Nik, Roland, Mari, Helene, Toivo, Gustav, Karl, Airi, Kerli ja juba mul läheb silmade eest kirjuks. Naerukätte oleks ma ka peaagu lämbunud, sest nägin ühte 34 aastast : D
Kui poisid lõpuks esinema läksid ja meie lava ette oma plakatiga lehvitama, siis võite ise arvata mis nägudega meid vaadati : D aga põhiline on see, et Nik asja ära võitis. Hihi.
Kõige kurvem oli peo kiire lõpp. Ma ei tea kus ma omadega jälle reisimas käisin, aga läbi tants ja trall liiga kiirelt sai aga sellega nali veel ei lõppenud. Käisime siis Statis frankfurterit ostmas ning õues seda nosides tuli mu kõrvale üks tsikk, kes küsis :" No kas maitseb hea?" Saime päris lõbusa jutu peale temaga kuni üks võõras mees tuli ning küsis, et kus ta elab. Pliks elas Karlovis? ja tüüp vastas selle peale, et Karlovis? elvad vaid põrsad. Võite ise arvata mis metsik vaidlus sealt tuli. Mees omati lihtsalt nii ära ja ega palju puudu ei jäänud, et ta lõuga oleks ka saanud : D Kui huvi on siis võin irl lähemalt rääkida.
Koju jõudes möllas mu sees jätkuvalt mõõtmatu energia ning kuna teised olid unised jäin üksida segast panema. Niikaua kuni internet mulle tegevust pakkus, niikaua oli lõbus. Tudule jäin umbes 5 paiku ja äratus tuli kuidagi kiiresti. Samas, suva see, sest mul on siiamaani super tunne ja käigepekki, ma ei suretanud täna autokoolis isegi autot välja mitte. Ma hakkan seda sidurivärki juba armastama! : D Ja TÄNKS BRETTY (Krässu kiisu), et sa öösel mu kõrval ei norsanud.
Kuulake lugu ja lennake!

http://www.youtube.com/watch?v=qNhPYj-5rIY . Katy B - Katy on a mission. Ma kuulan ja kuulan. Mu silmadeks on keerlevad spiraalid ja mu keha ei kontrolli ennast. See lugu võtab mu täiesti ära. Täiesti.

Tahaks rääkida,tahaks teada anda kui hea on, kui tead mis on hea ja kui see sul olemas on. Suhtlen teistega praegu vaid läbi oma silmade, naeru, rahuloleva oleku ja energiahoo. Just nagu oleks tarvitanud mingisugust mõnuainet, mis tekitab illusiooni, et lobisedlobised, aga tegelikult mitte.
Teisipäevast alates on elu olnud vikerkaar. Mu kiiiisu käis Võrus trenni andmas ning seal tantsimist jälgides hakkas häire mu sees lärmama. Ma tahan tantsima tagasi! Sellejaoks pean aind veel natukene ootama. Õhtu sai Indreku pool veedetud mõnusa seltskonnaga ning trepikoja nalju mitte kohalike peal testitud, haha. Seda oleks pidanud filmima!
Neljapäeval need viimase koolipäeva naljad - Tauri asukoha määramine maas olevate vereplekkide järgi, "Kes aias, kes aias" tunnelitants, arvuti tunni megakalendri tegemine, päikse poole minemine jne. Õhtul muidugi 4 klassi möll. Kaksteist aa ja bee ning kümme aa ja bee. Tants ja trall see kõigile oli, kellele veits vähem kellele rohkem. Auhinna annaks Henn-Hillarile, kui õhtu kõige suurimale segast panijale : D
Alati kui on sünnipäevadele minek ning kingi osas tundub olukord lootusetu, siis on 100% kindel värk, et midagi geniaalset siiski lõpuks koos on. Nii ka seekord. Indreku sünnipäev. Tee mis sa teed, aga pea oli kuradima tühi. Käisime Priiduga kõik ideede nurgatagused läbi ja isegi ehituspoed, aga ei midagi. Aroomi pood täitis me tühje käsi vesipiibu varustusega. Kuidagi lääge eks? Asja päästis pappkast, veits nilbed pildid, telliskivid, paljupalju padja sisu ning õhupallid. Esimest korda oli mul vana inimese tunne, sest suurem osa pidulised olid üpris noored. Va üks tsurka, kes mul kaugtuledega seljas sõitis aga point on selles, et ta nägi välja nagu 15 aastane hiinlane ja üldse ajas ta mind närvi, sest ta tundus nii jobu. Väike sünnipäeva pidu digimuutus iga minutiga korralikuks läbuks. Tulemus? Sünnipäeva laps magas kapis ning me Pipoga nägime hallukaid : D

Nädala värvimängu kõige meeldejäävam osa kuulub laupäevale ja pühapäevale. Tegin jälle ajalugu kui kõige kiiremini korda seatud Krissu. Pidin jõudma kolmesele Tartu bussile kuid vaevalt ennem kahte jõudsin koju ning pesudvärgidsärgid oli vaja korda ajada. Ja ma jõudsin! Tartus kes need ootasid mind,salalala, RAKI ja KAAREL. Siitmaalt kvaliteetaeg algas. Esimene eesmärk oli kõigil süüa saada. Igaüks oleks meist ühe elevandi hea meelega nahka pistnud. Sirius toitis meid siis kanafilee burksiga ja friikatega. Mõne aja pärast viisime asjad Kaareli ema korterisse ning lebosime niisama ja kuulasime head muusikat kuni pidime liikuma linna. Avardasin oma maailmapilti ühe kristliku ürituse võrra. Ei teagi mis selle nimi oli, aga Raadi koguduses see toimus. Algul tundsin end kõhedalt aga ajapikku tunne normaliseerus. Mõtlesin isegi selle peale, et päris lahe oleks, kui koolides usuõpetus oleks. Räägiti seal päris põnevaid asju ja mitme asja peale sain silmad suureks paisutada ning kõige saikom värk, kui nii tohib öelda, oli see, kui nägin kuidas üks mees ülituse ajal kokku kukkus. Keegi ei teinud temast väljagi, absoluutselt kõigil oli savi. Asjateadlikumad seletasid mulle, et siin on niimodi kokku kukkumine normaalne. See tuleb sellest, et püha vaim puudutab inimest ning toibudes tunneb ta end võimsana. Kusjuures to mees, kes maha kukkus, hiljem tõustes, sirutas käed taeva poole ning nägi välja nagu megaväge täis maailmavallutaja. Ise mõtlesin, et mis siis saab kui mõni haige kristlane kunagi terviseprobleemi tõttu pildi tasku viskab seal ja ülejäänute arvates, tuli tal nö püha vaim peale. Omamoodi kogemuse ma kindlasti juurde sain.
Mõneks ajaks jätsin Raki ja Kaareli maha ning sain Kaleviga kokku. Jõime ta juures teed ja kogusime vahelduseks positiivseid emotsioone. Kui aeg lõpuks Annelinna jalutamiseks sobiv oli, hakkas kino saama. Telefoni aku sai tühjaks ning mul polnud õrna aimugi, kuhu kohta Kaareli korter jääda võis. Aga nagu ma alati öelnud olen, et inimene on loodud hästi elama, siis ma ei tea kust võttis telefon selle energia jäägi, vb äratuskella arvelt, aga ühe kõne sain kiirelt teha ja sellega Raki jõudis habada, et peab mulle vastu tulema. Saime natuke aega nautida pimedaid teid ning omi segaseid ideid. Nn koju oli super hea jõuda. Oskaks ma vaid edasi anda neid emotsioone, seda korteri olemust, meie olemust. Meil oli niii hea. Muusika oli hea. Valgus ja toonid oli geniaalsed. Meil oli see vajalik pimeduse hulk ja kellaaeg, et endast välja rännata. Jutud ja naerud, vaikushetked ja lollitamised. Üksteise maailmade avastamine. Köök. Põrand. Voodi. Lihtsalt niii mõnus oli, et kohe kahju, et häid roppusi olemas pole, millega saaks end kuidagimoodigi väljendada. Ennem tudule jäämist sai suust kõige naljakamaid pärleid välja puhutud ning 50st 1ni lugemine lõppes mul juba 43 peal. Ma magasin nii, et 3. maailmasõda poleks ka mind äratanud.
Kui tavaliselt häirib mind hommikul näkku paistev päike, siis see hommik paremat asja polnud. Chalice'i plaat mängis, tekiall oli soe ning kõrvale meeldivad hääletoonid kihistasid üks mu kõrval ja teine köögis. Mitteüks pühapäev pole nii mõnus olnud. Ma täiega tundsin, et aeg oleks võinud just tohetk seisma jääda. Nad lihtsalt nii röövisid ära mind endale. Tead Raks, sa oled super. Te mõlemad olete super lahedad! Ja mul on niiii kuradima kahju, et te seal Saaremaal olema peate. Samas ega raffaello poleks ka nii nauditav, kui seda koguaeg süüa. Ja tänks, Võru tundub nüüd veel rohkem mõttetum paik : D
Tartus oleku aeg venis plaanitust vägapalju pikemaks, sest ma oskasin kolmest bussist maha jääda. Hahaha. Ja avastasin oma lemmikpaariga Tavernas istudes, et kiivi-jäätise smuuti on tuus.

Kui sul tuju hea siis käsi kokku löö!

Tantsuhoos klopin munad vahtu ma,
sest minu teada teisiti vist kuidagi ei saa

Istun praegu Ruudi juures diivanil ja vaatan kuidas Ruts ja Christo taigent valmistavad - "Huvitav miks üks muna kollasem on kui teine." "Aga äkki kana istus kauem peal kollasemal." "Las ma piilun kas tibu pole sees." jne meil need mõtted lendavad : D Lõpuks jahusõda? haha.

We're dancing like we're dumb,
our bodies go numb

Eile meil oli fiesta. Seltskond tuli lõpuks kokku nii erinevatest inimestest. Tantsisime, naersime ja panime täiega segast. Käisime isegi klubis, Tengelpungis, jajaja, RUUDI käis meiega kaasas! :D mis on üsna ameising, kuna ta pole üldse selline inimene, kes sellistesse kohtadesse roniks.
Tengelis oli üllatuseks ka palju rahvast ja vägapalju tuttavaid, keda sada aastat näinud polnud. Muidugi võtsime osa võistlusest ka, et šamps võita Ellale, kuid kahjuks pidime ennem ära minema, kui värk läbi sai. Loeb see, et lahe oli.
Lõpuks kui ma kunagi koju olin jõudnud ja just uksest sisse astunud, helistas Priit. Tagasi välja, mis seal ikka ja linnapeale lihama, ärge küsige mis see tähendab, ma ei saanud isegi päris hästi aru :D aga lihamas me käisime. Varahommikul sai lõpuks voodisse ja uni oli jälle väga imelik, nagu need viimaselajal olnud on.

I'm so sick of being serious

Tahaks öelda veel seda, et kui hoolimise välja näitamine on lubada endale pähe istuda, siis tsau. Pole minulik tegemist teha selliste inimestega, kes mind rohkem kurvaks teevad kui rõõmsaks.
Ja hea on tagasi olla! :D

Tunnen end veits nirult, kuna magasin maha oma elu esimese ja viimase võimaluse kedagi rebasteretsil kiusata. Üritan oma süüd ajada haiguse kaela aga see väga ei õnnestu, kuna ma lähen ühe omaenda tõdemusega, et kõike peab proovima mis su teele ette jääb, sest elad vaid korra, vastuollu. Haige on üldse vägarõve olla. Uskumatu, et ma nooremana seda olla tahtsin, et kooli ei peaks minema. Praegu just tahaks kooli. Sõprade puudus on kodus istudes. Nalja puudus ka. Msn tüütab ja telefon pole ka lahe. Nägusid vajan! Emotsioone ja värve ja lõhnu ka!
Eile oli iseenesest tore. Eliisi sünnipäeva puhul käisime kamraadidega uuel kaheksateistaastasel külas. Sai ikka täiega naerda ja ma tutvusin esimest korda chatroulettiga, mis oli niii naljakas : D va need inimese kehaosad, mis õnneks nii kiirelt ekraanilt kadusid, kui kiirelt nad sinna ilmusid.
Pisut lisa sai vaid üks esialgu lihtsa mõttena tundunud asi, aga nagu mu tark Raki ütles, siis jäävad need kes peavad. Tegelikult on tal ju õigus. Nkn kõik muutub ajas ja ruumis.
Täna sadas lund ;s tuli kohe meelde, kuidas eelmine aasta samal ajal Eliisi poolt vanaema juurde kõndides pidin mööda pokusid hüppama, et selle lörtsi ja muu möga sisse ära ei upuks.
Siiiiiiiiiiis, eriti kifft värk. Leidisn ühe välismaa poisi blogi täiesti suvaliselt pilte vaadates ning tsekkisin järgi mis kus kes. Esimene reaktsioon - nomidaaa, hispaania keeles. Proovisin lugeda, osasid sõnu ikka tänu seebikatele teadsin ja kergematest lausetest oli aru saada. Mida rohkem uurisin, seda huvitavam hakkas, Google translate lahti ja nii ma selle blogi läbi töötasin :D Hispaania keel on terve elu mulle meeldinud niiet tore oli leida midagi, mis paneb sellega rohkem tegelema, ehk saan veel selgekski, haha.
Suht friigi tunne tekib juba tegelt, aga Julieta ja Ruben on mu südame võitnud :D Ja KOIT on täna määdis. Rokin teistega mõtetes kaasa ja otsin end üles. Kuidagi kadunud olen? Tsiteerides Schwarzenegger'it :''I'll be back!'' : D

meile meeldib!

KRISTO TULI EESTISSE! Lõpuks, jes : ) ma kohe tundsin reaalselt kuidas rõõm mulle hinge voolas, kui üllatava kõne sain ning kuidas rõõm mul veelhullemini sees möllas, kui Tartust Võrru sõitsime ja nalja viskasime. Seda rõõmu oli mul kindlasti Tartust ka muud moodi kogutud. Kes teavad, need teavad, hihi : D
Tundub, et isegi minijamad ei lähe praegu enam korda. Ei see tropp sealt kooli neljandalt korruselt ega ka vesivill peopesas, mida pikk krossisõit tegi. Hea on! Ja ma tean, et teistel mujal on ka hea. Ning kui veel pole, siis kindlasti läheb. Ja ma olen nagu väike laps praegu, kes istub toolil, närib sõrme ning naerab omaette. Aga Krässu ütles, et ma olengi selline, kes omaette naerma kipub :D
Ahjaa. Kui juhtub nii, et Võrus sattute surmasuhu, siis ärge Võru haiglasse minge, seal surete nkn. Parem proovige end päästa ja minge korraga Tartu. Võru arstid oma tööd enam teha ei oska, kui nad seda üldse osanud on : D

Täna olen ma loom. On keegi näiteks mõelnud, et mis siis kui ise oled nagu ebanormaalne ja sinu jaoks on su ebanormaalsus normaalne, sest tavaliselt ollakse ju ikka ise kõige normaalsem, ja teised on tegelikult normaalsed, kes muidu ebanormaalsed tunduvad. Lõuamaffia on taas hoos. Haigus hakkab pähe mulle.

MA LIHTSALT SUREN NAERU KÄTTE :'D :'D ma ei kujuta ette paljud teist Nikki teavad, aga Liana sünnipäevaga tuli ülikoomiline asi meelde. Oli hommik. Kõik magasid mu ümber. Ma lambist põranda peal pikali ja trükin sõnumit. Mul oli nö kihlveo moodi mäng, kas mäletan ikka saata. Mäletasin küll. AGA sisuga sms :" Ja teiseks ma tahan sind" läks hoopis Nikile, mitte sellele, kes selle saama pidi. Oijumal seda maani marki ja naeru mida ma iseendaga seal põranda peal läbi elasin ning nüüd jälle :'D :'D Keegi ärkas veel kusagil üles, ning küsis, mis mulle sisse läks.

tutti frutti, ütleb:
*kas konnal on kõrvad
*v millega ta siis kuulab
*vaikus
*ei kuulegi
*konn ainult tajub võnkeid vist
Nikituwka ('.') | ütleb:
*:D:D:D
*konn ei kuulegi kedagi, ta on omaette roheline

Tsau Nik! Igatsen sind kaugelt :D

There is something going on

SügiSEXtreem. Ekstreemne see rebastepidu oli küll. Esiteks juba sellepärast, et NII METSIK RAHVAS oli ja teiseks tegin ma ajalugu ning läks esimest korda elus kontsadega välja.
Keegi rääkis kunagi, et talle ei meeldi Tartu klubides käia seepärast, et inimesed on matsid ning ainult tõuklevad ja hea kui lõuga ei saa. No kindlasti nii võib olla, aga alati ei pruugi, kuid ka siin peol olid küll kõigijaoks lükata-tõmmata-trügida. Samas oli liiga kirju seltskond koos, enamus olid suures joobeastmes ka ning ruumi ju ka tegelikult väga polnud. Aga vabandamine oleks siiski kena. Näiteks, üks tüüp astus mulle kogemata varbapeale. Seepeale tegi sellist kohkunud kutsika nägu ning sirutas mulle oma varba välja, et saaksin tagasi astuda. Astusin ka. Mitte, et ma vihast tagasi tegin, aga me mõlemad saime aru, et naljaga pooleks see juhtum ning naersime : D

Lick, lick, lick, lick shot
Licky, licky, licky, licky, lick shot

Inna jäi oma Prantsuse turniiril haigeks ning seepärast jättis tulemata. Släm asendas teda päris hästi. Vähemalt teadis Inna lugude sõnu, mitte nagu Nexuse-Merka, kes sai Marc van Lindeni loole I like peale laulda nii, et endal polnud sõnadest õrna aimugi ja siis lihtsalt lasi niii kohatuid häälitsusi vahele :"Ook-ook-ooe-ooe. Nüüd teie kord! ooo-oo." Linden võtab kindlasti ilusad mälestused Eestist kaasa.
Aga, Sunrise Inc. No millised mehed! : D Nende esitus oli heahea, tõmbas käima ja pakkus silmailu. Ma ei tea miks peab nii olema, et ma lausa sulan kui mehed tantsivad. Ilmselgelt on see koosseis nüüd mu potensiaalne nädalakaaslane. Mike Posner ongi üle visanud.
Öösel koju sõites oli Võru peidus muinasjutumaal. Niiniiiniii tihe udu oli igalpool, et pm mitte midagi polnud näha. Täna on mul eilse pärast nii laupäeva tunne ja te ei kujuta ettegi kui õnnelik ma olen, et tegelikult hoopis reede on!
Huvitav on see, et kui käia nädala sees peol, siis on kooliskäik viis päeva järjest isegi talutav.
Tänane horoskoop - Võimalik, et saate täna võimsaid ja intensiivseid elamusi. Need ma sain ka. Koolis sai kena õpetajatepäev mööda saadetud koos KnightRideri tunnikellaga. Õpetaja asemel sain olla ma turvamees. Higistasin oma kolm kilo julgelt nende põnnide pärast maha. Ühest seitsmenda klassi poisist sai minu uus lemmik : D