This won't make you run faster, jump higher or think quicker. It's just blog. SIMPLE and GOOD.

In this room of darkness I ain't undercover 

Varavara hommik viis mind kolmapäeval Võrust otse Tartu Kärssu poole tudule. Õigemini me lihtsalt olime soojas teki all ja rääkisime maailmaasjadest. Nälg oli taaskord põhjus tänu millele me jalad alla saime. Nussasaiba ja nussasaiba ja nii väga mitu korda järjest, sest muud väga polnud. Teate ikka misasi saib on? :D

Inimese usaldusväärsus on tunduvalt suurem valuuta kui raha

Mõni aeg hiljem alustas Krässu korterisuurpuhastusega ning mina sukeldusin niikauaks raamatutesse. "Orgasmiraamatu" jõudsin läbi lugeda ning "Kvaliteediga naist" sirvida põnevamate kohtade pealt. Võibolla jääb mulje, et need umbe pornokirjandused, aga tegelikult ei. Väga asjalikud suhete ja ellusuhtumise koha pealt. Soovitaksin lugeda. Ma sain nagu haigelt motivatsiooni, et mida ja kuidas edasi teha. Üldse olin ma end väga leidmas ja õhtu jooksul süvenes mu arvamus sellest, et tean mida elult praegu tahan, veelgi rohkem.
Edasi läks meil päris hulluks ära. Tootsime lihtsalt selliseid teemasid ja panime paika päeva eesmärgid, mis kusjuures täidetud ka said : D
Õhtu ootus oli ilmselt suur. Meid ootas JJ ja CT. Ennem neid jõudsin ma muidugi mitu korda diivanile magama vajuda ja siis jälle hulluna üles ärgata. Aga, lõpuks. Riided selga ja linna poole sammud said seatud.
JJ'l on uus stuudio ja ma võtan oma sõnad tagasi sellesosas, et vana oli lahedam. Uus on ikka kövv. Ma nägin jälle neid inimesi, liikuvaid kehi ja ma tundsin kuidas mu keha rütmis tiksus ja jälle olin ma kaugele ära sõitnud. Naudinguprotsent oli 100+ . Paneb imestama, et kuidas viimaselajal mulle niipaljud asjad maavälist tunnet tekitavad. Paljud on vist vale öelda. Tekitavad just need asjad, mis on õiged minu jaoks. Järelikult jalutan oma õigel rajal.
Peale JJ'd liikusime kiiresti Elisa ja Kärssuga koju. Kuna Nik ja Roland pidid esinema CT battelil lubasin Niklile fänniplakati valmis kirjutada, millel seisab " Nik, ma olen sust rase!". Plaanid muutusid ning piirdusime sõnumitega " Go Nik!" ja " Will you marry me" : D

In to the middle the sound becomes a part of me

CT ees kohtasin Toomast aga juttu me väga rääkida ei jõudnud, kuna mõlemil oli kiire edasi liikumisega ja kahjuks erinevas suunas. Niisiis pidu. Meid oli niipalju koos, et ei mäletagi millal viimati rahvahulgaga koos sai tantsitud - mina, Krässu, Jüri, Elisa, Nik, Roland, Mari, Helene, Toivo, Gustav, Karl, Airi, Kerli ja juba mul läheb silmade eest kirjuks. Naerukätte oleks ma ka peaagu lämbunud, sest nägin ühte 34 aastast : D
Kui poisid lõpuks esinema läksid ja meie lava ette oma plakatiga lehvitama, siis võite ise arvata mis nägudega meid vaadati : D aga põhiline on see, et Nik asja ära võitis. Hihi.
Kõige kurvem oli peo kiire lõpp. Ma ei tea kus ma omadega jälle reisimas käisin, aga läbi tants ja trall liiga kiirelt sai aga sellega nali veel ei lõppenud. Käisime siis Statis frankfurterit ostmas ning õues seda nosides tuli mu kõrvale üks tsikk, kes küsis :" No kas maitseb hea?" Saime päris lõbusa jutu peale temaga kuni üks võõras mees tuli ning küsis, et kus ta elab. Pliks elas Karlovis? ja tüüp vastas selle peale, et Karlovis? elvad vaid põrsad. Võite ise arvata mis metsik vaidlus sealt tuli. Mees omati lihtsalt nii ära ja ega palju puudu ei jäänud, et ta lõuga oleks ka saanud : D Kui huvi on siis võin irl lähemalt rääkida.
Koju jõudes möllas mu sees jätkuvalt mõõtmatu energia ning kuna teised olid unised jäin üksida segast panema. Niikaua kuni internet mulle tegevust pakkus, niikaua oli lõbus. Tudule jäin umbes 5 paiku ja äratus tuli kuidagi kiiresti. Samas, suva see, sest mul on siiamaani super tunne ja käigepekki, ma ei suretanud täna autokoolis isegi autot välja mitte. Ma hakkan seda sidurivärki juba armastama! : D Ja TÄNKS BRETTY (Krässu kiisu), et sa öösel mu kõrval ei norsanud.
Kuulake lugu ja lennake!