Rong pidi minema valgast 05:10. Olime õigeaegselt kohal aga hooletuse tõttu sõitis masinavärk otse nina alt ära. Algas võidusõit rongi ja ajaga. Kõne 1188 ja teada saime, et järgmine peatus on Valmieras 06:18. Läks kiireks. Maanteel sai ikka korralikult kihutatud. Jõudsime aga rong oli läinud minema 06:05. Hästi. Minu teooria kohaselt oli rongis mingi vene terrorist ning seepärast elu korraldas nii, et rongi peale ei pidanud kaks head inimest jõudma. Ja neid infotelefone ei tasu ka uskuda. Mis siis ikka. Tuli hakata otsima busse, mis Riiga sõidavad. Kõik läks õnneks ja enamvähem minutitetäpsusega saadi bussipeale. Kallistused, märjad silmad ja tsau. Ma ei suuda isegi seda siin praegu nii kirja panna, et ma pillima jälle ei hakkaks.
Tagasi Eestisse sõites nuuksusin tükk aega Johhi issi selja taga. Eks see ole vist loomulik ka kui su pool elu teise maailma osta minema läheb. Üsna pea olin ma magama jäänud ning mingil hetkel ärgates oli süda paha ja kõhus keeras. Tahtsin uuesti und. Sain. Nägin unes, et sõin midagi riisipulkadega ning et Harakal olid uued teksapüksid, mille pärast ta vingus sest olid suured olnud vms. Uuesti silmi lahti tehes nägin Võru silti. Võru tundus nii tühi kui Johhi pole ja ilm nutab ka täna minuga. Tänane õnnelause: Päevad on pikad, kuid aastad lühikesed. Palun, aasta, ole siis lühike!

Kuna eilne öö jäi liiga lühikeseks, et muffineid teha, siis täna tegin need ise kodus ära. Maitselt pole nad muidugi nii head kui Annajohhi valmistatud, aga eks väsimusel on ka oma roll.
Head reisi mu pärl ! <3
1 comment:
You know, she will be back;)
Post a Comment