"Put your hands up in the air, i know you like it"
Eile olime väga asjalikud. Tegime endale pangakontod, andsime avalduse sisse TFN numbri osas ja nüüd on vaja vaid natukene oodata, et nii pangakaart kui number kätte saada. Peale targaks olemise, olime jälle lapsed. Elis ja Siiri viisid meid laste muusikaparki, Rakile tekkis elu õndsaim nägu pähe kui sai seal erinevate kingkongidega muusikat luua. Tegime temast staarvideo ka. Kui olime seal natukene ringi mänginud, tuli üks eriti tuus vana onu, endal kiisu mustriga paks läkiläki moodi müts peas ja muudkui hakkas seal biiti taguma, nii et jalg tõmbas kohe tantsuhoo sisse ja õlad ka. Selline bailando!
Täna jõudsime lõppude-lõppuks ookeani äärde ka. Jäime mitmest bussist esialgu maha ja Priit juba väga masendunud, et India ookean ei tahagi meid näha. Lõpuks kui bussile saime uurisime tarkadelt milline see vesi siis on, kas tõesti helesinine ja tõestatud! SEE ON NII ILUS TÜRKIISSININE! Tuul oli muidugi metsik seal, käterätt lendas maast minema, müts lendas peast minema, mittemidagi lahti lasta ei saanud : D Ja oeh need mrekarbid ja see päike. No mida sul veel elus vaja on? Rahulolu on põhiline ja siin oled rahul ma usun isegi ilma rahata, sest nii saab ära elada küll. Loodus pakub kõike.
Olime ookeanist ja liivast ja merekarpidest nii vaimustuses, et pidin kohe Eestisse helistama. Kell hakkas vaikslt kaheksa hommikul saama ja teadsin, et Ketu kõnnib kooli. Helistasin siis ja küsisin nii:" Arva ära kus ma pragu olen?" Ta võtab vastu suht tuima häälega, räägib ka minuga suht tuima häälega kui ma olen suurest elevusest talle ära seletanud kui sinine vesi on, kui soe on, kui suured lained on, kui paradiisis me oleme : D järsku käib plahvatus "SA OLED KRISSU V? OOTA MISASJA, APPI KUI LAHE!" Tüüp arvas, et ma tema koolikaaslane : D hull värk. Emmedele proovisime ka, ühe saime kätte, teist ei : (
Minu ettekujutus ookeanist on alati olnud umbes selline, et ilus vesi, käid ujumas, vahepeal tuleb megalaine jne. Tegelikult, lained on igasse ilmakaarde ja koguaeg. Julgesime ka jallud ikka vette pista, vesi oli päris soe aga vot kui see laine tuli. Tõmbas mul jalad alt ja kaasa ka veel endaga ja kui hädas ma olin püsti tõusmisega, suu soolast täis ja muudkui uus ja uus otsa, kord kaldale siis jälle kaugemale. Korra kiskus ujukad ka seljast ja Priit oli ka oma sügavustes korraks püksata olnud : D Kuna küll tuleb see julgus ise ka proovida kaldast kaugemale minna ja surfamisest ma ei hakka vist rääkimagi : D
Terve päev pm rannas saigi veedetud ja nüüd oleme punased kui vähid, eriti Priit : D
Tänane bussisõit oli ka vahva, esiteks bussijuht sõitis täiega äärekivisse ja meil Raksiga jäi süda seisma, et misasja nüüd oli pomm. Selline laks käis. Teiseks sõitis ta oma õigest marsruudist mööda ja siis teatab ka sõitjatele sellest nii süütult : D meie panime paanikaga kohe telefonis gepsu tööle, et jumala eest täna jälle 5 km kõndima ei peaks : D õnnelikult kodus ja elu on ilus!
No comments:
Post a Comment