"Did you ever stop to notice"
Nii, eile jäime me kuhu... Esimesest õhtust siis veel nii palju, et kui ma vahepeal üles ärkasin olid Priit ja Raki poes käinud ning apelsine ja arbuusi ostnud. Apelsini oli nii nämmu mõnuga pugistada enne ööund. Järgmisel päeval läksime linna avastama, tegime endale raamatukokku kaardid ja nüüd saame seal Internetis käia kui juhuslikult wifi töötama ei peaks. Väga huvitav on see, et austraallased küsivad, kuidas siis seal Eestimaal Internetiga lood on. Nagu mismõttes, meie ühendustega võrreldes pole nemad korralikku Internetti vist näinudki. Uskumatu eks. Raamatukogu pm linna ainuke normaalne vaba-ajaveetmiskeskus ongi, sest seal on konditsioneer. Vahel peame end isegi õues soojendamas käima, sest seal hakkab külm : D Ahjaa, siin konnad pole ju mitte tiigis vaid puu otsas lebotamas : D : D
Edasisteks päevadeks otsisime endile läbi couchsurfi öömaja. Üks Ben oli nõus meid enda juurde võtma. Kõik ümberringi uus ja leia sa siis 14 km kauguselt üks remondis maja. Rongidest me topäev midagi ei jaganud, niisiis proovisime õnne bussiga. Üks bussijaam oli googlemapsi järgi Beni majale isegi päris lähedal. 14 km ja buss sõidab üle tunni aja. Kui tüütu! Lõpuks kui maha saime oli juba pime,kõik sirises ümberringi, kusagile astuda ei julgenud, isegi puude alt ei julgenud läbi kõndida kartes, et mõni ämblik end võrguga alla laseb, nii metsik oli see loodus esmapilgul ja siis vandusime end, et miks me ometigi kaardist pilti ei teinud, oleksime teadnud kindlat kuhu minna. Tatsusime tükk aega kuid siis andsime alla ja kutsusime Beni endale järgi. Kõige naljakam oli see, et ega me teda endile vastu ei osanud kutsuda ju ka kusagile mujale kui bussipeatusesse ja siis peale kõne hakkasime kiirelt sinna poole tagasi kõndima ja üllatusüllatus, oleks me 1 tänava veel edasi kõndinud oleksime kohal olnud : D Ei tasu liiga kiirelt paanitsema hakata.
Beni juurde jõudes arvasime, et oleme ainsad päkkerid tal aga oo ei, peale tema on siin veel 6 sakslast ja nüüd ka meie. Väga lahe ja kirju seltskond koos igatahes. Ja kui need sakslased siin omas keeles räägivad siis ma sulan... miks inglise keel nii ilus pole?
Saime omad kotid nurka visatud ja käisime Beniga ka poes veel, ostsime puuvilju ja õllet ja tagasi kodus tuli välja, et Beni sõbral sünnipäev ja kõik kutsutud. Me olime küll väsinud, kuid siiski mismõttes, ma olen siin ühe korras elus ja ma ei saa siis ju koju jääda. Muidugi me läksime ka! Kuna meid nii palju oli, siis tellisime taksod ja kahjuks asus peopaik tagasi linnas mistõttu takso arve edasi-tagasi tuli metsik : D aga sellegi poolest kas on tähtsam säästa mingi 50 dollarit või saada selle eest osa tõesliselt austraallaste möllust. Maja täpselt nagu me Kodus ja võõrsil näha võime, selline 1 kordne, akna- ja uksekatted nagu Irene'il valged ribid vms. Maja ees inimesed sõidavad rulaga, joovad, naeravad. Maja taga metsik rahvas, maja hoovipoolne sein ära joonistatud, väike bassein, kahe tohtusuure palmi all põhupallidest ehitatud joogibaar. Mmmm, kui lahee! Inimesed olid ka väga sõbralikud.
Hommikul algas mu võitlus kärbestega. Siin on nii, et midagi ei julge endale lähedale lasta, sest iga asi tundub ohtlik või mürgine ja niisiis hommikust und jagan kärbeste ära ajamisega. Magada on ka nii kuum ja magamskott on seest selline kiljes, mitte riidest ja proovi siis end sinna sisse ära peita : D
Kesklinnas on meil siin suur purskkaev ja siis Elis'ega mõtlesime, et läheks jookseks läbi sealt, jahutaks end veits ja mõeldud-tehtud. Oi kui hea, nagu väike laps, ainult et emmet polnud käterätiga ees ootama, nagu seal enamustel lastel tegelikult on : D
Eile käisime Kings Park'is. Superilus koht. Milline vaade! Priidu fb võib pilte jälgida, sinna jõuavad need kiiremini kui siia.
Päris naljakas oli siis kui leidsime suures koguses Aloed sealt kasvamas. Kings Park on nagu suur park, kus kasvab palju erinevad puid ja taimi ja isegi papagoid elavad seal. Aga aloega. Me sattusime ikka mega ekstaasi, et eestis maksame mingi tuubi eest elupalju ja siin kasvab aloe, mis on meist ka suurem. Raki naksas kohe üks tüki küljest ja määris õlale. Aga meie aloe on läbipaistev siis see oli selline leemekas kollane ja Raki oli paanikas et nüüd sai mürgi oma maakale-punasele : D Maaka-punasega on ka meil oma teema. Kui Eestis suvel ilmuvad need väga heleda nahaga tüdrukud välja, kellele nagu päike väga peale ei hakka, siis nad tõmbavad nii kahtlselt punaseks, selline rõve beebikas. Siis meil on siin sama lugu : D tee mis tahad, no see päike meile ei hakka, vaid me lähme selleks maakaks punaseks ja siis koguaeg vaatame end ja naerame : D Eile rongi peal olles andis Naks alla. Meil on nii huumor koguaeg. Sellest on siia raske kirjuta, aga maiteagi, nii nalja saab koguaeg ja ma usun, et see meid siin raja peal hoiabki, aga Priit arvab, et meil sõidab lihtsalt päikesest ära : D
Ahjaa, eile jäime oma bussist maha ja pidime rongiga tulema. Rongijaam aga meie Beni majast 4,5 km kaugusel. Kui googlemaps'id lahti tegime, vajusid ikka silmad koobastest välja ka ja tekkis küsimus KAS TÕESTI. Nagu vähe me seal linnapeal kõndida saime v?? Alguses oli kurb vist, aga pm terve tee me ikka naersime, kiljusime kui prussakad meid taga hakkasid ajama ja siis leidsime tee pealt veel ühe massaazikeskuse esiuksevõtme ja oleme nüüd lootuses, et seda tagasi viies saame tasuta massaazi : D
Hommikul jälle need kärbsed :S Gumtree'st leidsime hea töökuulutuse ka - hobuse sitta viskama, 25 dollarit tunnis, no miks mitte : D saime tööotsaga juba nagu jutu pealgi kuid siis täpsem informatsioon jäi jagamata ja nüüd see läinud ongi. Hea raha oleks olnud.
Ühel sakslased on siin sinine van. Täielik hipibuss ja täna hommikul läksime siis kollektiivselt kõik sellega linna. Peru bailabaila muusika käis, aknad alla keritud, rätikud lainetavad katusel ja nii me tsillisime. Ajasime Nakiga linnas tähtsaid asju ja sõime megapalju, ei kujuta ette kuidas me täna nii näljased oleme : D Priit käis sakslasega mootorrattaid uurimas. Õhtul kui kogu kambaga kokku saime, Elis ja Siiri ka, liikusime ühele pisikesele saarele ja nägime seal känguruid, küll pisikesi, aga siiski, NAD ON NII PEHMED! Ja nunnud, ja eriti nunnud siis kui nad hüppavad. Aga uni hakkab juba tulema, seega kiirelt veel.
Täna plaanisime oma aja ka siis nii, et tuleme viimase bussiga. Kõik väga tore. Jäin bussis Naki õlale magama ja mingi hetk ärkan siis mõlemad- Priit ja Naks pabistavad, et oleme mööda sõitnud õigest peatusest ja hüppasime igaksjuhuks maha. Googlemaps siis tööle ja ohõudust, meil oli veel 5 km kõndida. Ma suurest emotsioonipuhangust lennutasin oma veepudelit. No polnud võimalik! Mis siis ikka, kus meil pääseda oli kõndimisest : D aga tee peal sai meil jälle mega nalja. Leidsime käru põõsast, proovisime Rakiga toda lahti lüüa, see oli sellist moodi nagu need nukuvankrid mida peab keskel jalaga lahti suruma. Lahti käru aga ei tulnudki : ( Mingil hetkel Raks ütles:" Oh, ma panin hommikul kaks õllet külmkappi, tahaks noid juba" Ja see oli nii naljkas ja masendav samal ajal, sest meil oli nii palju kõndida. Priidu kotis oli meil paar pakki müslisid, mida tee peal närisime ja pool krõbises mul kindlasti suu kõrvalt maha, sest nii nali oli, et ma polnud võimeline korralikult sööma : D
Känguru sai nimeks Küpsis
No comments:
Post a Comment