"What a wonderful life"
Mõtlesin, et enne ma siia oma nina ei pista kui juba Austraalias olen, aga täna tuli tunne peale ja ma lihtsalt pean. Kiirelt ja selgelt.
Tallinnas oli super aeg koos mu Priidu ja Karl Kaval Klausiga. Muidugi lootsin näha ka kõiki teisi ja ootasin kõnesid, info ju levis minust Tallinnas juba enne kui olin sinna jõudnud. Tagantjärgi kuulsin, et Eliisil oli neljapäeva õhtu väga üksik olnud ja ma tean, olen loll, et ei taibanud ise helistada, aga järgmine kord enam nii ei tee! Just selle tüdruku kommentaar "ära mine ära" mu fb transpordiotsingul tagasi koju tegi südame soojaks ja ma tahan kindlasti tagasi tulla!
Meie perekond Asid jõudsid ka türgist tagasi ja plaanisime täna sellekspuhuks korralikku pidu. Ootasin väga õhtut, tegelikult mis ma räägin, ma ootasin üldse tänast päeva, nüüd oleks vist õigem öelda eilset kuid siiski. Nägin oma armast Grillburgerist Katat, kes üle pika aja Chillinis abikäsi pakkus. Käisin ka Priidu ja tema emaga Tsoorus Kristjani sünnipäeval ja kui aus olla ei oodanud ma sellest käigust midagi erilist aga pean tunnistama, et eksisin. Esiteks nägin Helenit ja meil oli tore juttu ajada ja kooliaegu meenutada ja kõige rohkem meeldis mulle olla koos nö maalt pärit noortega. Nad on nii vabad, jutukad ja sõbralikud. Mulle nii meeldis kuidas nad tegid omi põllukündmisenalju, rääkisid lapsepõlvelollustest ja kuidas me kõik koos lihtsalt naersime kui taksikoer rõõmust pissile hakkas. Vaatamata sellele, et meil nii lõbus oli, kibelesin ikkagi linna - mu head ja paremad siiski juba ootasid. Nii kui jõudsime Mariana maja ette jooksis Tauri ja kallistas nii kõvasti! Siis tuli Maana oma türgisoojusega. Ja kui armas käepäel mul nüüd on! Kaitseb mind kurja eest ja toob mulle õnne. Uskuda või mitte, aga see toimib ja toimis juba siis kui see mul veel käe pealgi polnud.
Kaua me Aside pool olla ei saanudki, kell lihtsalt lendas juttu puhudes nii kiiresti ja club Balance 16+ dnb pidu ootas meid. Mina, Jürgen ja Tauri lausa jooksime kohale. Klubi oli NIIIIII METSIKULT TUTTAVAID TÄIS. Keda kõiki ma ära ei näinud ja igalt uuelt näolt korjasin rõõmu endale juurde. Ma võin julgelt öelda, et parim pidu Võrus parimas seltskonnas! Ja isegi musi tantsis, ta ei tantsi muidu kunagi ja täna ta pidas vastu uskumatu 4 tundi. See oli wow, ausalt.
Ühest asjast ma ei tea kas hakkan üldse kunagi aru saama. Drum´n´Bass eks, see on nauding, pööraseks minek, silmade sulgemine ja laskmine muusikal end lennutada kas või sõna otseses tähenduses aga mille pärast tulevad sellisele peole enamus tüdrukuid kleitides, mida pidevalt peab üles sikutama kui end liigutada julged ja kontsakingades??????? Eriti kahju on mul veel neist, kes kogu selle melu sees lihtsalt omas ilusates kleitides diivanil istuvad. Miks? Tantsige! See on enda vabaks laskmise hetk. Oi kui hea oli mul oma tennistes.
Aitäh aitäh!
Viimastel päevadel on tõesti tunne, et ma jälle elan, mul on tore, mul on inimesi ja ma ütlen südamest what a wonderful life ja ma soovin, et see ei lõpeks kunagi.
No comments:
Post a Comment