Peale kirjandit koju jalutades oli tunne endaga nii rahul ja päike paistis soojalt otse näkku. Meenus siis Raki, et tal sünnipäev ja ma olin kui Tsernobõli plahvatus. Mu sisetunne istus Türil Raki diivanil ja ma teadsin, et pean sinna saama ükskõik kuidas. Ilma mittemidagi plaanimata kiirkõnniga koju, asjad kokku, natukene inimeste moosimist, et teeääres üksi igav ei hakkaks ning minek. Evv oli õnneks käpp. Kõik käis nii kiiresti ja nii lambist. Uskumatu oli mõelda, et kui tund tagasi kirjutasin veel kirjandit, siis nüüd maanteel valmis hääletama. Enne pöidlatõstuga alustamist pidin veel Cookiet ka nägema ning niisama naljatledes ütlesin talle, et kahe minutiga saab kindlasti peale. Mis juhtus? Kaks minutit ning juba üks auto tõmbas teeäärde.
"Tere, kuhu te sõidate?"
Tüüp naeratas naljakalt. Korraks arvasin isegi, et ta on mingi imelik nilbik, kes teeääres tüdrukuid vahib aga kui jutule sai, tundus kõik okei. Midagi paremat polekski osanud tahta, et ühe autoga otse Võrust Mäole saaks väikse läbipõikega Elvasse, mis polnud ka paha, sest sai midagi uut jälle kaardistada enda jaoks. Sõita see onu väga ei osanud. Koguaeg keeras ta oma trajektoorilt mööda, vajutas liigselt gaasi ja siis tema tomtom pidi kisama:"Sõidate lubatust suurema kiirusega." Juhi õnneks oskas ta vähemalt nalja teha. Mingi hetk uurisin, et kas tal lapsi on. Vastuseks sain:" Ei, meil pole veel lapsi." Ma ei habanud üldse ja tegin ainult nägusid. Alles mõni aeg hiljem koitis, et tüüp vastas nii kuna küsisin:"Kas teil..." Mis teha kui automaatselt tuleb ja põhimõtteliselt terve tee õppisin sinatamist, sest koguaeg sain norida. Lõpuks näidati juba püstist pöialt. Raki helistas ka pidevalt ja uuris kaugelmiskauakuna, et ta saaks oma venna Mäole vastu saata. Jätsin endateada, et saame tegelikult otse Türile ära.
Türi konsum ja lillepood. Samal ajal kui valisime Evviga külmkapist neid õigeid lilli, astus poodi ilmselt üks müüja sõbranna ja ütles:
Türi konsum ja lillepood. Samal ajal kui valisime Evviga külmkapist neid õigeid lilli, astus poodi ilmselt üks müüja sõbranna ja ütles:
"Tsau, tead, Justin Bieber lõikas oma tuka ära!"
Ma ei suutnud oma kõrvu uskuda. Ma hoidsin vägisi naeru ja pisaraid kinni kui nad hakkasid veel nii isuga seletama, et kui kena poiss varem oli ja kui palju fänne ta lõikuse pärast kaotas. Hallllllo. Bieber mõjutab reaalselt vist tervet maailma.
Peale lillepoodi algas õhupalli otsingud, mis tänu konsumi turvale leitud said. Arvasime Evviga, et jube hea mõte oleks pallid poes täis ka puhkuda, sest õues külmuksid huuled, käed ja kõik ära. Nii tegime ka. Olime hoos ja just kui sain öelda, et täiega tuus oleks kui mõni pall katki läheks, siis sain sellise lataka suure pauguga vastu põske. Kõik tähelepanu oli täiega meil. Inimesed vaatasid ehmunud nägudega meie poole nagu me mõned teorroristid oleksime olnud. Turvatädi vaid naeris omaette. Sellega polnud aga paugud veel lõppenud. Olime jõudnud Raki maja juurde ning kartes koera, läksime läbi mingisuguse võsa. Muidugi läks meelest ära, et õhupallid õrnakesed on ja nii ta läks.
Peale lillepoodi algas õhupalli otsingud, mis tänu konsumi turvale leitud said. Arvasime Evviga, et jube hea mõte oleks pallid poes täis ka puhkuda, sest õues külmuksid huuled, käed ja kõik ära. Nii tegime ka. Olime hoos ja just kui sain öelda, et täiega tuus oleks kui mõni pall katki läheks, siis sain sellise lataka suure pauguga vastu põske. Kõik tähelepanu oli täiega meil. Inimesed vaatasid ehmunud nägudega meie poole nagu me mõned teorroristid oleksime olnud. Turvatädi vaid naeris omaette. Sellega polnud aga paugud veel lõppenud. Olime jõudnud Raki maja juurde ning kartes koera, läksime läbi mingisuguse võsa. Muidugi läks meelest ära, et õhupallid õrnakesed on ja nii ta läks.
"Õnne soovime sul, õnne soovime sul..."
"...õnne soovime sul kallis Raki..." Nii lustiga olime ukse taga ning laulsime. Sünnipäevaline oli hämmingus, et kuidas me niimoodi kohale jõudsime. Olime esimesed.
Edasi läks elu päris mürgliks ära. Iga külaline tuli omamoodi trikidades kohale aga lõpuks kui mõnus seltskond koos algas kohe söömine, joomine ja nalja viskamine. Trükkisin sünnipäeva jooksul telefoni mustanditesse märksõnu, millest siia juttu kirjutada aga elu on karm - ei mäleta enam kõike. Algas igatahes sellega, et Raki tundis end kui hommik ja siis Arvi? säras:" Ma olen nii õnnelik, sest ma olen nii õnnelik," ning tegi avastuse, et sellisel juhul ei saagi ta kunagi kurb olla. Mängisime natukene baila kaarte ja siis keegi tark otsis markerid välja, mis andsid tegevust nii mõnelegi vähemalt pooleks õhtuks. Mingi aeg hakkasin luksuma ja siis Liia soovitas näpud suruda kusagile kurgu juurde auku. Ma ei mäleta, kas see toimis ka aga kui Janne hiljem seda meetodit proovis, ajas ta sõrmed valesse auku ja Raimo oskas targutada:"See on see, et sültlihas läks välja." Misasja? : D
Mida aeg edasi seda rohkem lõbusamaks kõigi tuju muutus. Põhilaks oli vist muidugi "Hello" joomamäng, kus pm pandi käima üks lugu ja iga hello ajal pidi jooma. Seda näeb natukene videost ka, mis jälle kõveralt on : D Naljakas oli jälgida kes kellega kuhugi ära kadus ja seljas ronis jne : D Varsti olid kahel tegelasel tantsuliigutused nii kehasse loodud, et oioi. Seesamune Raimo nägi vahepeal juba välja nagu vaimupüüdjast lahtise suuga teletups, ke
s ajas kätt ahjule lähemalt näideldes, et ta saab seal ilgelt kuuma ja et tal mega autš oleks olnud. Ma ei oska seda vaatepilti seletada. See oli liiga ulme : D Neid ulmekaid vaatepilte jagus seal omajagu veel, nt pihkupanemisturniir, mis otseselt endas midagi sellist ei kujutanud, mis pildid see sõna pähe tekitada võib. Ühel tegelasel oli keel üsna kiirelt juba nii pehme, et polnud aru saada kas ta rääkis eesti keeles või oskas ta tõsiselt jaapani, hiina ja india segu. Kleepekatest sai ka õnneks kiiresti jagu. Keegi rääkis pidevalt mingitest triipudest ka ja siis ma kuulsin koguaeg triibu asemel Priit. Ilmselt oli see märk, et Priit oleks pidanud ka seal olema ::
Üks meelespea on sisuga:"Kaspar ja Raki, miks ajasid end märjaks." Ma ausalt ei mäleta mis teema sellega oli : D Võibolla oli seotud see kuidagi sellega, et Kaspar soovis Rakiga ajalugu korrata, kuid rikkus oma liigse mämmerdamisega kõik ära. Loodan, et ta nüüd sai oma õppetunni ning järgmine kord läheb ja murrab : D
Kui mingi aeg tekkis plaan magama minna, siis see lükkus küll tuimalt edasi. Tuba, kus oleks pidanud saama mõnusalt tududa, haises sellise läbraka järgi,et jube, sest üks kena Ameerikavõtte neiu oli seal pättusega hakkama saanud. Egas midagi, madrats kööki laua alla ja elu oli päris mõnus. Jutustasime Rakiga kuni Indrek ja Alar meid vahelduva eduga kiusamas käisid ning siis üsna pea läks kätsiks.
Algas uus seiklus Türilt Paidesse ning sealt edasi Mäosse. Uskumatult kiiresti leidsime ülesse maantee ning veel uskumatum oli see, kui kiiresti sai auto peale. Olin seljaga ja käisi tõusis vaevu 20 kraadi kui juba auto kinni pidas ja roolis vahva onuke kes kuulas DNB'd! Mul oli nii wowowowowow. Ta rääkis kuidas kunagi leidis ühest tanklast tolle ja nüüd kuulab. Oli küll kahju, et temaga ainult Mäole sai mitte kaugemale. Kaua aega seda lahedat onukest taga mossama ei pidanudki, sest kohe uus kamp peale. Mingisugused venetüübid, kellega sai nii palju juttu ajatud terve tee. Ilme, et hääl Tartusse jõudes alles oli. Need tegelased muidugi hakkasid pika peale oma elust rääkima kuidas Hispaanias kolm aastat elasid ja äri tegid ning kuidas Tallinnas elu on ja peagi oli teema amfetamiinist, selle mõjust ja kättesaamisest jne. Hullud vennad! Sain neilt isegi paar head vene dnb tegijat.
Nendega oli samuti omamoodi lahe ja veel rohkem kahju oli, kui meil Tartust teed lahku läksid. Kiiruga sai veel Judo võistlusi Alecoq'is vaatamas käidud ja siis Võruuu! Jälle sai tempot tehtud, et saaks kauem kvaliteetaega nautida ( :
Rakile ja sinna kaugele türikatele, et oli tore küll teiega ja teine kordki!
Edasi läks elu päris mürgliks ära. Iga külaline tuli omamoodi trikidades kohale aga lõpuks kui mõnus seltskond koos algas kohe söömine, joomine ja nalja viskamine. Trükkisin sünnipäeva jooksul telefoni mustanditesse märksõnu, millest siia juttu kirjutada aga elu on karm - ei mäleta enam kõike. Algas igatahes sellega, et Raki tundis end kui hommik ja siis Arvi? säras:" Ma olen nii õnnelik, sest ma olen nii õnnelik," ning tegi avastuse, et sellisel juhul ei saagi ta kunagi kurb olla. Mängisime natukene baila kaarte ja siis keegi tark otsis markerid välja, mis andsid tegevust nii mõnelegi vähemalt pooleks õhtuks. Mingi aeg hakkasin luksuma ja siis Liia soovitas näpud suruda kusagile kurgu juurde auku. Ma ei mäleta, kas see toimis ka aga kui Janne hiljem seda meetodit proovis, ajas ta sõrmed valesse auku ja Raimo oskas targutada:"See on see, et sültlihas läks välja." Misasja? : D
Mida aeg edasi seda rohkem lõbusamaks kõigi tuju muutus. Põhilaks oli vist muidugi "Hello" joomamäng, kus pm pandi käima üks lugu ja iga hello ajal pidi jooma. Seda näeb natukene videost ka, mis jälle kõveralt on : D Naljakas oli jälgida kes kellega kuhugi ära kadus ja seljas ronis jne : D Varsti olid kahel tegelasel tantsuliigutused nii kehasse loodud, et oioi. Seesamune Raimo nägi vahepeal juba välja nagu vaimupüüdjast lahtise suuga teletups, ke
s ajas kätt ahjule lähemalt näideldes, et ta saab seal ilgelt kuuma ja et tal mega autš oleks olnud. Ma ei oska seda vaatepilti seletada. See oli liiga ulme : D Neid ulmekaid vaatepilte jagus seal omajagu veel, nt pihkupanemisturniir, mis otseselt endas midagi sellist ei kujutanud, mis pildid see sõna pähe tekitada võib. Ühel tegelasel oli keel üsna kiirelt juba nii pehme, et polnud aru saada kas ta rääkis eesti keeles või oskas ta tõsiselt jaapani, hiina ja india segu. Kleepekatest sai ka õnneks kiiresti jagu. Keegi rääkis pidevalt mingitest triipudest ka ja siis ma kuulsin koguaeg triibu asemel Priit. Ilmselt oli see märk, et Priit oleks pidanud ka seal olema ::
Üks meelespea on sisuga:"Kaspar ja Raki, miks ajasid end märjaks." Ma ausalt ei mäleta mis teema sellega oli : D Võibolla oli seotud see kuidagi sellega, et Kaspar soovis Rakiga ajalugu korrata, kuid rikkus oma liigse mämmerdamisega kõik ära. Loodan, et ta nüüd sai oma õppetunni ning järgmine kord läheb ja murrab : D
Kui mingi aeg tekkis plaan magama minna, siis see lükkus küll tuimalt edasi. Tuba, kus oleks pidanud saama mõnusalt tududa, haises sellise läbraka järgi,et jube, sest üks kena Ameerikavõtte neiu oli seal pättusega hakkama saanud. Egas midagi, madrats kööki laua alla ja elu oli päris mõnus. Jutustasime Rakiga kuni Indrek ja Alar meid vahelduva eduga kiusamas käisid ning siis üsna pea läks kätsiks.
" SA TULED MULLE MINGIT RAVI PAKKUMA V??"
Ja. Hommik oli tore. Ärkasin ning laua alt vaatasid ainult pepud vastu mulle. Indrek hõiskas ka veel, et oi päike on üles ärganud. Tõsise ärkamisega läks ikka aega, sest nii makaron oli olla ja üldse ei jõudnud. Kell oli ka juba nii palju, et bussile, millega koju pidi saama, võis nüüd vaid tagantjärgi lehvitada.Teema oli selles, et Kaspar oli millegagi üle pakkunud ja Rainer läks ülinärvi. Üldse kõik poisid läksid väga härga täis ja tahtsid positsiooni näidata. Lendas roppe sõnu, lendas jopesid, kindaid, saapaid, lõpuks lendas lund ja inimesi ka ja nii oligi üks kambajõmm vähem.
A nali sellega otsa ei saanud. Uni läinud nagu naksti ja siis uuesti silmadkõrvad lahti. Alar ja Raimo hakkasid siis vaidlema, milline oleks õige koht põietühjendamise jaoks:
Alar:"Ma tahan vetsu."
Raimo:"No mine siis."
Alar:"Ma tahan välja."
Raimo:"Mis sa sinna välja kusele pead minema?"
Alar:" Sest ma võin!" Ja nii nad vaidlesid seal.
Kui tõesti enam ei viitsinud tõmbasin parimad mõtted pähe ja pugesin nendega kööki laua alla ja headund.
"Väga tore on ärgata, kui pepud vastu vaatavad"
A nali sellega otsa ei saanud. Uni läinud nagu naksti ja siis uuesti silmadkõrvad lahti. Alar ja Raimo hakkasid siis vaidlema, milline oleks õige koht põietühjendamise jaoks:
Alar:"Ma tahan vetsu."
Raimo:"No mine siis."
Alar:"Ma tahan välja."
Raimo:"Mis sa sinna välja kusele pead minema?"
Alar:" Sest ma võin!" Ja nii nad vaidlesid seal.
Kui tõesti enam ei viitsinud tõmbasin parimad mõtted pähe ja pugesin nendega kööki laua alla ja headund.
"Väga tore on ärgata, kui pepud vastu vaatavad"
Algas uus seiklus Türilt Paidesse ning sealt edasi Mäosse. Uskumatult kiiresti leidsime ülesse maantee ning veel uskumatum oli see, kui kiiresti sai auto peale. Olin seljaga ja käisi tõusis vaevu 20 kraadi kui juba auto kinni pidas ja roolis vahva onuke kes kuulas DNB'd! Mul oli nii wowowowowow. Ta rääkis kuidas kunagi leidis ühest tanklast tolle ja nüüd kuulab. Oli küll kahju, et temaga ainult Mäole sai mitte kaugemale. Kaua aega seda lahedat onukest taga mossama ei pidanudki, sest kohe uus kamp peale. Mingisugused venetüübid, kellega sai nii palju juttu ajatud terve tee. Ilme, et hääl Tartusse jõudes alles oli. Need tegelased muidugi hakkasid pika peale oma elust rääkima kuidas Hispaanias kolm aastat elasid ja äri tegid ning kuidas Tallinnas elu on ja peagi oli teema amfetamiinist, selle mõjust ja kättesaamisest jne. Hullud vennad! Sain neilt isegi paar head vene dnb tegijat.
Nendega oli samuti omamoodi lahe ja veel rohkem kahju oli, kui meil Tartust teed lahku läksid. Kiiruga sai veel Judo võistlusi Alecoq'is vaatamas käidud ja siis Võruuu! Jälle sai tempot tehtud, et saaks kauem kvaliteetaega nautida ( :
Rakile ja sinna kaugele türikatele, et oli tore küll teiega ja teine kordki!
1 comment:
Mnjah. Kohe ilus oli lugeda :D
Post a Comment