This won't make you run faster, jump higher or think quicker. It's just blog. SIMPLE and GOOD.

Ma tunnen end hetkel nii kergelt, nii headust ja rahulolu täis. On üsna uskumatu kuidas keskkond ja inimesed sinu ümber võivad luua sellise imelise koosseisu, nagu oli eile. Ma tahaks osata kõiki oma emotsioone edasi anda, kõike seda pilti, kõikekõikekõike. Ma tahaks, et kõik tunneksid kordki sellist tunnet nagu minul on sees juba oma 16 tundi vähemalt möllanud.
Eile tuli mõte eikusagilt minna minu maakodukesse grillima. Käisime poes, ostsime kõigeparemat liha ning pistsime ka Aleksandi kuuspaki korvi ning let´s go. Sõit oli meil lahe. Guns n Roses-Paradise city ja meie reivisime nii, et juuksed lendasid ja käed vehklesid peaaegu, et igasse ilmakaarde. Lühidalt öeldes mängisime täiega rokkstaare. Kohale jõudes parkisime endid tiigiäärde. Söögid, joogid, piip. Süütevedelikku meil grilli jaoks polnud ja seepärast valasime loomarasva süte peale. Põlema saada seda süsteemi oli paras kunst, kuid hiljem, oioi kuidas leegitses. Kaugemalt oli õrnalt kuulda müristamist ja metsa tagant tulid äiksepilved, mis liikusid täpselt meie kõrvalt mööda, laotades silme ette üle lageda põllu sellise valgusmängu selliste nooltega, sealjuures jättes meid täiesti ilma vihmast ja muudest halva ilma faktoritest. Istusime kivil, limpsisime õllet, kuulasime muusikat, mis segunes lõkke prõksumisega, tunnetasime liha küpsemise ja piibust tulevaid magusaid lõhnu ning jälgisime loodust- eemal äike ning peakohal täistäis tähine taevas. Hetk, kui ma maas lebasin ja tähti jälgisin, tundisin kuidas mu süda kõik luugikesed lahti lõi. See oli niiiiiiiiiii hea!
Juttu sai räägitud igasugustel teemadel, sai naerdud, kuuvalgel ujumas käidud, kes alasti, kes poolalasti. Keegi ei tundnud imelikkust. Hiljem, kui kõik koristatud oli, liikusime põllule silopallide otsa istuma, et äikest paremini jälgida. Vaade oli super! Terve taevas lõi valgeks ning pilvedest moodustusid valgusmustrid.
Mul on nii kahju, et õhtust mitteühtegi pilti ei tehtud. Oleks mul kergem siin ja praegu eelvaadet luua ja oleks hea hiljem pilti vaadata ja meenutada. Aga samas, öeldakse ju, et parimad palad salvestuvad inimese mällu.
Hommikul ootas meid, unekotte, kohupiima ja mustsõsrtamoosiga pannkoogid. Nämmnämm. Välisukse ees sai paljudele ehmatuseks ka laulev päkapikk.
Ma nautisin seda õhtut ja hommikut igal sekundil. Ma nautisin oma inimesi igal sekundil. Kõik oli nii täiuslik. Johanna, Ragne, Priit, Tauri, Kevin, Indrek, Mihkel - ausalt, ma joonistan Teile südame!

Pilt on tehtud ühe naabri poolt, kes polnud nii loll nagu meie, et jätaks supervaate jäädvustamata.